Sel aastal oli Tartu Rattaralli vähe teistsugune – esiteks oli stardipaik Eesti rahvamuuseumi parklast ja teiseks rattaralli ei suundunud Lõuna-Eestisse vaid hoopis Tartust põhja poole ja Peipsi äärde. Muudatustest veel – sel aastal kuulus Tartu RR ka UCI Grand Fondo sarja ja see tähendas, et start ei olnud ühine vaid asi toimus lainestartidena ehk siis kõigepealt startisid eliit, naised ja saadikud ja peale seda 5 minutiste vahedega vanusegrupid. Mina startisin 11.15 koos siis 40-49 aasta vanuste ratturitega. Meie stardigrupis oli ca 300 ratturit. Sõit ise oli huvitav ja kulges kiiresti, kuna meie stardigrupp oli suht suur ja stardikoridori minekuga jäin veidi hilja peale siis ei teadnud ma kindlalt kas sõitsin niiöelda esimeses laines või teises/kolmandas. Pärast sõitu selgus kahjuks, et meie punt oli ikkagi teine laine ja meie vanusegrupist oli ca 15 meest stardituhinas minema kihutanud. Sõiduga jäin rahule kuna suutsin ennast koguaeg grupis hoida, teha eesotsas tööd , olla tõusude alguses grupi peas ja mis peamine -hoidusin kukkumistest. Ca 30 kilomeetrit enne lõppu tulid tagant poolt viiekümneaastaste liiderpunt ja meie grupp muutus ca 60-70 liikmeliseks ja selles grupis jäi mul viimased 3 kilomeetrit korralikult vormistamata – jäin liialt grupi keskele ja kuna grupp oli nii suur siis grupi pea oli ca 10-15 sekundit eespool. Finisi sirgel andsin endast kõik ja lähimad oma grupi mehed sai seljataha hoitud, kui siiski oli ka ca 10 meie vanusegrupi meest selles grupis eespool. See jälle omakorda tähendas, et UCI GF medalist jäi mul 3 kohta ehk 5 sekundit puudu – puhas oma taktikaline viga. Aga seekord siis sedasi. Kokkuvõttes siis 128km sai läbitud ajaga 3 tundi 22 minutit ja 48 sekundit, mis teeb keskmiseks kiiruseks 37,9km/h ja selline aega andis tulemusteks järgnevad kohad: 308 koht 1207 osalejat, M45-49 grupis 37 koht 168 osalejat ja GF M45-49 29 koht 131 osaleja seas.
